Minu sala blogi. Keegi sellest veel ei tea. Ehk ongi parem. See on ainult minu jaoks. Nelja tunnipärast ma lahkun taaskord. Pean kooli minema. Vägagi tyytu. "Musi" ei kavatse taaskord tulla. Tegelikult on ta yks tõeline jobu, seda ma võin öelda. Aga mis ma teha saan, hoolin temast ikka. see mäng, mida me siin mängime kolmekesi, ajab mu sydame pahaks. ma tahaks lihtsalt kõigest loobuda ning edasi minna, kuid ma ei saa nii kergekäeline olla. ma ei taha et nii läheks. samas ma mõtlen, et ehk mu prints ootab mind kuskil ja ma olen ikka selles vanas suhtes kinni. samas ma ei kujuta end mitte kellegi teisega koos. ja ma ei taha et see vastik väike värdjas temaga koos oleks. vahest mul on tunne et ta ei taha teda ega teda näha, kuid samas mõnel muul hetkel tunnen et ta igatseb teda. ja see muidugi ajab mu hulluks. ma lihtsalt ei talu seda enam. vastik on kedagi armastada. olen mõelnud et armastust pole olemas. aga samas ei suuda ka ära selgitada mis oli see mida ma alguses tema vastu tundsin. tunnistan et mu tunded tema vastu on muutunud. nõrgemaks, märgatavalt, kuid mitte piisavalt et loobuda. ehk on see võistlusjanu mis mind endiselt mängus hoiab? aga jah, ma ytlen et varsti ma kaon sellest mängust. sest mulle tõesti nagu aitab.see väike värdjas ajab mu hulluks, käsib mul temast eemale hoida jne, samas ise räägib et ei taha teda, kuigi on temaga, helistab jne. miks mina sis ei või? hea kysimus. ma vihkan teda! päriselt, ma vihkan teda rohkem kui kedagi teis siin maailmas. soovin et teda poleks olemas!!!
No comments:
Post a Comment